Dead Kennedys

Seekord kõndisin ma peole üksinda, mis oli imelik, sest tavaliselt on minuga, ükskõik kuhu ma lähen, vähemalt kaks sõpra kaasas. Küllap oli osati süüdi fakt, et peo omanik oli rikas tüdruk, kellega ma tutvusin mingil kahtlaselt korralikul üritusel, kuhu ma eksikombel sattunud olin. Mu sõpru ta ei teadnud. Välja arvatud muidugi Oskarit ja Jimi , kes olid ka minuga tookord peol. Oskar magas  ööd tühjas valgete seintega kambris välja ning seetõttu ei liikunud täna kuhugi ja Jim pidi peole saabuma võibolla öö jooksul, sest ta rist ja viletsus nõudis tema kohalolekut mingisugusel pereüritusel- kellegi vanaema õe tütre sünnipäev ma arvan, nii et nemad polnud tulemas.

Nii ma siis kõndisin üksinda, mõlemas käes üks sixpack Karli ja laigulise jaki põues pudel viina sünnipäevalapsele kingiks. Tütarlaps polnud küll kõige kirkam kriit aga vähemalt olid tal ilusad punased juuksed ja see on minu, nagu ka paljude teiste meeste, suur turnon. Pealegi lubas ta mulle, et kohapeal on veel tasuta alkoholi, kui ma oma kaunist nägu sinna näitan. Siinkohal täpsustaks ära, et mu nägu pole väga kaunis, sest ma saan keskelt läbi kord paari kuu jooksul peksa, aga miskipärast viskas ta ikka mind selle komplimendiga.

Kuna jalutada oli veel head 15 minutit võtsin ma esimese õlle lahti ja sain aru kui rumal see minust oli. Esiteks ei olnud mul vaba kätt millega juua, teiseks oli lahtist sixpacki ääretult ebamugav kanda. Oma lolluse tähistamiseks võtsin paar eriti suurt lonksu ja kõndisin veidi edasi jättes õlled maha, sest ma nägin eespool pinki ja prügikasti. Teades Mustamäe parkide puhastusteenuste taset olin kindel, et vähemalt üks kilekott seal vedeleb ja –oh õnne!- vedeleski. Täis prugid kilekotiga ühes ja pooltühi purk teises käes sain ma nüüd edasi minna.

Maja ees, kust inimeste hääled ja kehv muusika tänavale kostus, viskasin ma tühja purgi kaarega naaberaeda ja astusin sisse, kus sünnipäevalaps mind vastu võttis ning sooja ja veidi liiga kaua kestva kallistusega tervitas. Shampus oli juba ilmselgelt oma töö teinud. Ma lükkasin ta viinapudeliga veidi eemale, soovisin õnne ja parkisin ennast oma õlledega nurgadiivanile. Nüüd jäid selgelt kaks võimalust: kas juua rahulikult ja loota, et Jim jõuab peatselt, mis oli ebatõenäoline, või tühjendada kiiresti kolm õlut järjest ja siis uusi sõpru otsima asuda.

Peol ringi vaadates sain ma aru, et kumbki plaan pole väga hea aga vähemalt teisega on ümbrus talutavam nii et ma jõin kaks õlut põhjani ja jätsin kolmanda rahulikumalt võtmiseks kuniks ma peol ringi liigun. Karmen- see oli sünnipäevalapse nimi- mahutas mu ülejäänud Karlid külmkappi ja lubas, et valvab neid hoole ja armastatusega. Ma oleks ilma viimase kaheta hakkama saanud, aga misiganes ta tuju rõõmsaks tegi oli tore… tema sünnipäev ikkagi.

Ta oli muidu tore tüdruk aga rumal ja läbinähtav. Esimene kord kui me kohtusime flirtis ta minuga nii ilmselgelt, et isegi pooleviinasel minul oli piinlik. Aga ma lasin sellel minna sest ta tundus rikas ja ega raha puu otsas kasva. Rikkuritega aega veetes saabki ju rikkaks. Sellepärast  hoidsin ma temaga suhtlust elus ning tänu sellele ta mind siia peole kutsuski. Peole, kus enamik inimesi olid rikkurite võsukesed kõige uuemate iphonede ja muu pasaga, mille ma kavatsesin taskusse panna kui nad veidi rohkem purju jäävad. Ma ei varastanud tihti, kui ma seda tegin siis ainult neilt, kes näevad välja nagu nad saaksid kohe hommikul uue iphone. Või siis kui nad munnid on.

Basseini äärne tundus hea koht, kus aega veeta. Noored ilma riieteta neiud on alati hea põhjus ennast kodust välja vedada ja see pidu hakkas ennast vaikselt ära tasuma, kuna ma nägin ühte blondi tüdrukut, kes meenutas mulle mu eksi ning hoidis mu aju seega pidevas tegevuses. Kolm blondi kutti mängisin tüdrukutega basseinis palli ja kiusasid neid lustlikult, et neid puudutada. Nagu ikka 18. sünnipäevale kohane. Kaks kutti lahendasid basseini baari ääres Grey Goose viina. Piinlikul kombel jõid nad seda jääkülmana otse pudelist ja neelasid pool liitrit mahla peale. Ma liikusin viisakalt nende juurde ja sain kiirelt jutujärje peale. Alguses rääkisime spordist ja muudest poolhuvitavatest asjadest. Siis sai mu õlu otsa ning ma palusin neilt nii muuseas maitseks proovida nende liiga kallist viina. Nad pakkusid mulle mahla ka aga ma selle lahkuse otsustasin vahele jätta.

Ma sain aru, et ma olen veel kaugelt liiga kaine selle peo jaoks. Külmkapi juures võtsin taas kaks õlut välja, ühe lasin kiiresti põhjani ja teise hoidsin ringiliikumiseks. Sünnipäevalaps kutsus mind siis pudelimängu mängima. Korraks tundus nagu ma oleks tagasi kuuendas klassis, aga ta lehvitas mind kutsudes viinapudeliga, nii et ma pidin minema. Kui pudel lõpetas oma taaskordse ringi minu peal siis palusin ma tegu, sest ma teoorias tugev ei ole. Eriti inetu vinnidest laastatud kergelt karvase näoga võitünnike ütles naeratus näol: “Näita palju seda viina sa ära juua suudad korraga!” ja osutas Karmeni viina peale.

Ma võtsin mõned suured sõõmud ja mõned liiga palju ning pühkisin siis suu puhtaks ja irvitasin näkku paksukesele, kelle niigi kole past oli lahti vajunud suu tõttu nüüd veel jubedam. Nüüd oli viin juba peas aga selle vastu sai ainult õlu aidata, nii et ma jõin õlut edasi. Peale seda kui ma olin lasknud ühel kutil ringist, kes suht tagasihoidlik välja nägi, tema armastust Karmeni vastu tunnistada peatus pudel taas minul. Kuna mul oli Karmeni viinast kahju, valisin  seekord tõe. Sama, näost põrgupunane poiss  küsis, et mida mina siis Karmenist arvan. Peale väikest pausi suutsin ma veel sõnu niipalju ritta panna, et öelda “Ma pole veel kunagi ühtegi taevatähte nii lähedalt näinud ja pean tunnistama, et ta on veel kaunim kui öötaevas.” Koos selle lausega väljus minust ka majaseinu raputav krooks õllest, mis pani kõik naerma. Karmen punastas.

Nüüd tundus hea aeg olevat Robin Hoodi mängida. Kui keegi ei märganud läksin teisele korrusele ja korjasin seal olevate laadijate otstest telefone ja jakkide taskutest rahakottidest sularaha. Siis peitsin ma need kõik vanemate pesusahtlisse, et minema hakates oleks mugav jaki taskud täis toppida. Järsku kuulsin ma alt korruselt, et makist hakkas mängima Dead Kennedys. See võis tähendada kahte asja: kas keegi kukus näoli klaviatuurile ja sattus youtubes kuidagi sinna, või Jim oli peole jõudnud ja parajalt purjus.

Ma kihutasin sõnu kaasa karjudes trepist alla ja nägin Jimmi kellega hunnik peokülalisi mölises ning kes ise oli üpris umbes. Ta märkas mind ja hakkas naerma. Ma naeratasin Jimmile ja võtsin kõige närvilisemal kujul tema umber kogunenud grupist kratist kinni ning viskasin  eemale, mispeale ta 

sõbrad mulle kallale tulla üritasid.

Kahe kuti nägudega kaunistasin ma põrandat ja Jim suutis ka paariga hakkama saada. Kuid siis hakkasime me numbrite tõttu peksa saama ja Karmen jõudis lõpuks asjale vahele. Jim ja paar kutti visati peolt välja. Ma andsin talle veel kaks õlut kaasa ja vaatasin naerdes, kuidas kaks teist kutti kes ära saadeti kadunud asjade üle kurdavad. Siis võtsin ülejäänud neli õlut ja istusin basseini äärde. Peo tipphetk oli möödas ja nüüd hakkas inimesi järjest taksodesse vaaruma. Vaid mõned olid jäänud. Mu õlled said otsa umbes samal ajal kui Karmen taas minu kõrvale jõudis.

Ta rääkis mulle ilusaid asju minust ja endast. Ma väga ei kuulanud, ma olin liiga keskendunud sellele blondile tüdrukule, kes meenutas mulle mu eksi. Lõpuks kui temagi lahkus sain ma aru, et Karmen soovib minuga kuhugi vähe horisontaalsemasse asendisse minna. Ma mõtlesin, et kuna kingitud viin oli odav ja ma jõin niigi poole ära siis peaks see ka kingituseks sobima. Kuid kui ma püsti tõusin sain ma aru kui monumentaalselt täis ma olen. Kolm sammu maja suunas tehtud,  kukkusin ma basseini. See lõi mind küll veidi selgemaks ja kuidagi suutsin ma välja roomata aga olek oli siiski vähem kui kiiduväärt.

Kuidagi tiris Karmen mind trepist ka üles, kuigi ma uurisin mõnda astet põlvili lähemalt. Ta vanemate magamistoas oli hea suur voodi ja me hakkasime väga koledasti ameledes üksteisel riideid vähemaks võtma. Kogu see voodis ringi keerutamine ajas mul südame veidi pahaks. Siis hakkasin ma teda keha mööda alla suudlema kuniks jõudsin ta jalgevahele aga sellega ammendus ka mu viimane jõuvaru ning ma sain aru, et täna on mul sama suur lootus keppida, kui sellel koledal paksul poisil, kes parajasti oma okse sees magas. Aju töötas viimastel tuuridel, et mingi pääs olukorrast jalgade vahel välja mõelda. Ning siis tabas mind hetk valgustust. Ma panin talle nipsu otse vastu kliitorit ja ütlesin “Vot ei ole nikumees!” ja jäin sinna samasse magama.

Hommikul koju mines olin ühe sõbra võrra vaesem aga kõvasti rikkam.